Maasoojuspump

Maasoojuspumba eeliseks võib lugeda seda, et soojuspump ammutab oma soojuse maapõue, põhjavette või lähedalasuvasse veekogusse salvestunud päikeseenergiast. Nendes allikates on stabiilne temperatuur aastaringselt.

Maasoojuspumpa iseloomustavad kõrge kasutegur, madalad jooksvad kulud ja suurim sääst küttekuludelt.

Tööpõhimõte

Maasoojuspump saab soojuse kätte maapinnaast, põhjaveest või veekogust maakollektori abil. Maakollektor on ühendatud soojuspumbaga, mis omakorda on ühendatud kas siis põrandküttega, radiaatorküttega või nende mõlemaga.

Maapinnast saadakse soojus kätte külmakandja abil, mis soojeneb maapinnas sinna varasemalt salvestunud päikeseenergia toimel. Seejärel liigub külmakandja (mis on maapinnas soojuse omandanud) soojuspumba aurustisse. Aurustis toimub omakorda soojuse ülekandumine külmakandjalt → külmaagensile, mis madalatel temperatuuridel aurustub. Edasi liigub aurustunud külmaagens kompressorisse, kus ta surutakse kokku (tõstetakse rõhku) ja mille tulemusena aurustunud aine ehk gaasi temperatuur tõuseb. Gaas, mis on rõhu all omandanud kõrge temperatuuri, liigub edasi kondensaatorisse, kus kondenseerumise käigus gaas vedeldub ja loovutab oma temperatuuri maja küttesüsteemile. Vedeldunud külmaagens, mis on jahtunud, liigub edasi soojuspumbas asuvasse paisventiili, kus aine rõhk ja temperatuur alandatakse. Külmaagens juhitakse uuesti aurustisse ja kogu tsükkel kordub uuesti.

Paigaldamine

Maasoojuspumba paigaldamine on keerukam ja aeganõudvam, kui õhk-vesi soojuspumba paigaldamine. Maasoojuspumba paigalduse ajakulu ja täpset hinda on raske öelda, kuna kõik sõltub projektist endast.

Saame Teile teha esialgse info põhjal eelhinnagu, kui palju soojuspumba paigaldamine võib maksma minna, kuid täpsema hinnapakkumise saate siis, kui tehnik on kohapeal ära käinud.